← Sõitja ABC

Tehnilised reeglid

3.6. TR-2

3.6.1. Üldist.

3.6.1.1. Sellesse klassi kuuluvad seeriaviisiliselt toodetud autod rattavalemiga rattavalemiga 4×4 ja omavalmistatud autod, mis vastavad antud klassi tehnilistele tingimustele.
3.6.1.2. Lubatud ümberehitused.
Antud tehnilisi tingimusi tuleb käsitleda järgmisest reeglist lähtuvalt: kui mõnes punktis käsitletakse keelatud tegevusi, siis kõik, mida ei keelata on lubatud. Kui mõnes punktis käsitletakse lubatud tegevusi, siis kõik, mida ei lubata on keelatud.
3.6.1.3. Kui võistlus ei toimu kinnisel territooriumil peavad kõik võistlussõidukid olema arvel liiklusregistis ning omama kehtivat, üldkasutatavatel teedel liiklemist lubavat liikluskindlustust.
3.6.1.4. Kinnisel territooriumil peetavatel võistlustel ei pea sõidukil olema registrinumbrit.
3.6.1.5. Kõik võistlussõidukid peavad omama EAL (või oma rahvuslikku ASN- I poolt väljastatud) võistlussõiduki tehnilist kaarti või kehtivat tehnoülevaatust..
3.6.1.6. Võistlussõidukite juures tehtavad muudatused ei tohi olla vastuolus Eesti Vabariigi seadusandlusega ja muudatused peavad vastama tehnilise kaardi väljaandmise ning sellega kaasneva ülevaatuse hetkel tunnistatud olukorrale.
3.6.1.7. Tugevdused ja välimus.
3.6.1.7.1. Tehnilise kaardita võistlussõidukil ei tohi muuta sõitjateruumi ja uste konstruktsiooni.
3.6.1.7.2. Täistoruraamid on lubatud ainult sportauto registris arvel olevatel sõidukitel.

3.6.2. Võistlussõiduki mass.

3.6.2.1. Võistlussõiduki mass peab jääma vahemikku 1000 – 3500 kg.
3.6.2.2. Võistlussõiduki massi määramine: Kõik vedelikku sisaldavad anumad (õli, jahutus, piduri, soojendus jm vedelikud) peavad võistlussõiduki kaalumisel olema täidetud täitekorgini või anumale märgitud norm. piirini. Erandiks on kütusepaak ja aknapesuvedeliku anum, mis peavad olema tühjad. Kaalumisel võivad olla kütusepaagi ja aknapesu paagid ka täis, kui nende maht on eelnvalt ära mõõdetud ja tehnilise komisjoni liige on selle erandi tegemisega nõus, et nende vedelike massid arvutatakse lõpptulemusest maha.

3.6.3. Mootor

3.6.3.1. Kasutada tohib igasuguseid diisel- või bensiinimootoreid. Toitesüsteem on vaba, õhu ülelaadimine lubatud, keemiline ülelaadimine keelatud.
3.6.3.2. Jahutussüsteem. Jahutusradiaatorid ja selle ühendustorud peavad olema sõitjateruumist eraldatud tugevast materjalist kaitseekraaniga ja isoleeritud viisil, mis välistab põletused ja purunemisel jahutusvedeliku paiskumise sõitjatele.
3.6.3.3. Õhuvõtt
Keelatud on õhuvõtt sõitjateruumist.
3.6.3.4. Väljalaskesüsteem
Keelatud on väljalaskegaaside juhtimine läbi auto konstruktsiooniosade (raam, turvakaared ja –karkass, sõitjateruum jms.). Heitgaaside või karterigaaside pihkumine kogu süsteemi ulatuses ei ole lubatud. Auto seisu- ja sõidumüratase ei tohi ületada 103 db.

3.6.4. Jõuülekanne

Vaba.

3.6.5. Vedrustus ja teljed

3.6.5.1. Amortisaatorid
3.6.5.1.1. Amortisaatorid on vabad. Lubatud on 2 amortisaatorit ühe ratta kohta. Amortisaatorid ja nende osad ei tohi asuda sõitjateruumis.
3.6.5.1.2. Aktiivvedrustus ja sõitjateruumis asetsevad vedrustuse sõidu ajal reguleerimise võimalused on keelatud.
3.6.5.2. Teljed
Lubatud on igasuguste ilma rattareduktorite ehk külgülekanneteta telgede kasutamine.

3.6.6. Rattad ja rehvid

3.6.6.1. Kasutada tohib õhkrehve.
3.6.6.2. Maksimaalselt lubatud ratta läbimõõt on 840 mm.
3.6.6.3. Rehvide mustri lõikamine on lubatud.
3.6.6.4. Rehvi läbimõõdu kontrollmõõtmist teostatakse rõhu 0,5 bar juures, horisontaalsihis, mööda joont, mis läbib ratta keskpunkti. Mõõtmist võib teostada kõigil ratastel, kaasarvatud varurattal (-ratastel).
3.6.6.5. Minimaalne lubatud turvismustri sügavus on 1,6 mm, mõõdetuna rehvi perimeetri suvalises punktis.
3.6.6.6. Rattad peavad olema kõikidest vertikaalsihtidest vaadatuna kaetud tiivalaiendi või porilauaga järgmiste eranditega: esiratta esimesest vertikaalsihist võib porilaud olla lühem kuni 350 mm ja tagaratta tagumisest vertikaalsihist võib porilaud olla lühem kuni 250 mm..
3.6.6.7. Naastude arv rehvis mitte üle 130 tk, naast võib ulatuda rehvipinnalt välja maks. 4 mm.
3.6.6.8. Keskpumpamine ja/või rehvirõhu muutmise võimalus sõitjateruumist keelatud.
3.6.6.9. Veljed vabad.
3.6.6.10. Varurataste arv ja asukoht vaba, peavad olema tugevasti kinnitatud.

3.6.7. Pidurisüsteem

3.6.7.1. Kõikidel vedavatel ratastel peab olema hüdraulilise ülekandega töökorras sõidupidur.
3.6.7.2. Pidurisüsteem peab olema vähemalt kahekontuuriline, arvestamata seisupidurit.
3.6.7.3. Toimiv seisupidur on kohustuslik, selle konstruktsioon vaba.

3.6.8. Roolisüsteem

3.6.8.1. Vaba, kuid roolisüsteem peab töötama ka seisatud mootoriga.
3.6.8.2. Nelikroolimine on lubatud tingimusel, et tagumise silla roolisüsteem peab omama automaatset võimet ise tsentreerida ja võimaldama rikke korral mehhaanilist lukustust kesk asendisse.
3.6.8.3. Roolisüsteemi osadel ei tohi olla nähtavaid vigastusi ega esineda ohtlikuid lõtkusid.

3.6.9. Kere ja raam

3.6.9.1. Kere ümberehitused on lubatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale korrale.
3.6.9.2. Liigendraam on keelatud.
3.6.9.3. Mootoriruumi kate peab olema varustatud kinnituselementidega, millised välistavad katte iseenesliku avanemise. Sõitjateruumist väljaspool asuv mootorikate peab olema väljastpoolt avatav.

3.6.10. Sõitjateruum

3.6.10.1. Sõitjateruumis ei tohi paikneda mootori, vedrustuse ega jõuülekande pöörlevaid ja liikuvaid osi.
3.6.10.2. Sõitjateruumis paiknevad jahutus-, soojendus- ja hüdraulikasüsteemide osad peavad olema kaetud moel, mis välistab purunemisel vedeliku paiskumise sõitjatele
3.6.10.3. Sõitjateruumis ei tohi olla kinnitamata tehnilisi sõlmi ja seadmeid. Sõitjateruumi paigaldatud auto sõlmed ja seadmed ei tohi olla ohuks sõidukis sõitjatele. Teravad servad ja väljaulatuvad nurgad peavad olema pehmendatud polstriga või paigaldatud kohta, kus nad ei ohusta sõitjaid..
3.6.10.4. Uksed peavad olema konstruktsioonilt tugevad, peavad olema avatavad ja suletavad mõlemalt poolt ning peavad omama lukusteid, millised välistavad uste iseenesliku avanemise.
3.6.10.5. Esiuste ülaserva kõrgus istme tasapinnast ei tohi olla väiksem, kui 300 mm.
3.6.10.6. Kui uksed on varustatud mehhaaniliste või elektriliste akende tõstukitega, siis meeskond peab olema mehhanismist eraldatud kaitsva paneeliga.

3.6.11. Istmed

Istmetena tohib kasutada seeriaviisiliselt toodetud istmeid, millel on pea taha ulatuv peatugi ja mis tagavad piisava turvalisuse.

3.6.12. Elektrisüsteem.

3.6.12.1. Aku tüüp, suurus ja arv ei ole piiratud. Akud peavad olema kindlalt kinnitatud. Juhul, kui akud on toodud sõitjateruumi, peab olema tagatud, et purunemise korral ei paiskuks vedelikud sõitjate peale ja ventileerimist vajavad akud oleks ventileeritud sõitjateruumist väljapoole.
3.6.12.2. Võistlussõidukil peab olema lüliti, mis lülitab välja kogu võistlussõiduki elektrisüsteemi. Lüliti peab olema sädemevaba ning kättesaadav nii juhile, kui kaassõitjale nende istekohalt kinnitatud turvavööga. Elektrisüsteemi väljalülitamisega peab kaasnema ka mootori seiskumine.

3.6.13. Toitesüsteem

3.6.13.1. Kütusepaak
3.6.13.1.1. Vaba. Sõitjateruumist peavad kütusepaagid olema eraldatud tulekindla vaheseinaga. Peab olema tagatud sõitjateruumist väljuv kütusepaakide ventilatsioon.
3.6.13.1.2. Kütusepaakide täitekõrid ei tohi välja ulatuda võistlussõiduki perimeetrist. Kütusepaagi kork peab olema selline, mis väldib selle iseenesliku avanemise.
3.6.13.2. Kütusetorustik
Vaba. Kütusetorustiku sõitjateruumi läbiv osa peab olema metallist. Sõitjateruumis ei tohi olla kütusetorustiku liitekohti, väljaarvatud FIA poolt homologeeritud lahendused.

3.6.14. Tungraud

Keelatud on igasugused statsionaarselt võistlussõiduki külge monteeritud mehaanilised, hüdraulilised või pneumaatilised tõsteseaded.

3.6.15. Vints

Võistlussõiduk peab olema varustatud vähemalt ühe vintsiga (mitte käsivintsiga), mille tõmbejõud on piisav võistlemiseks.

3.6.16. Turvakaared

3.6.16.1. Turvakaarte ja -karkasside paigaldamine on kohustuslik sportautona registreeritud sõidukitele ja pehme katusega- ning katuseta sõidukitele. Vastavalt punktile 3.2.3 paigaldatud katuseplaat ei asenda autotootja metallkatust.
3.6.16.2. Metallkatusega võistlussõidukitele peab olema paigaldatud vähemalt neljast punktist kerele kinnituv, terasest põhikaar, esimese istmerea taha. Kõik turvakaarte parameetrid peavad soovituslikult vastama FIA nõuetele. Kui võistlussõidukis on rohkem kui 2 istekohta on nõutud turvakarkass.
3.6.16.3. Kõigil pehme katusega, või ilma katuseta võistlussõidukitel peab olema paigaldatud terasest turvakarkass, mille struktuur peab vastama FIA lisa J artikkel 253-3 joonisele ja toru parameetritele.
3.6.16.4. Omavalmistatud kerega sõiduki turvakarkass ehitada vastavalt lisatud seletuskirjale (lisa 3.1) ja joonisele (lisa 3.2).
3.6.16.5. Kohtades, kus sõitjate pead võivad kokku puutuda ohutuspuuriga, tuleb puurile paigaldada polsterdus.
3.6.16.6. Omavalmistatud puuridel peab olema 4 mm kontrollava põhikaare vertikaalosas.
3.6.16.7. Turvapuurid, mis on valmistatud Docol R8 või muust erimaterjalist peavad vastama FIA turvapuuri homologeerimise reeglile 2023 ja tuleb siseriiklikult sertifitseerida EAL Tehnikakolleegiumi poolt lubatud ametnike juures.